Ettekanne Tartus: Sorbid – Saksimaa slaavi vähemusrahvas

Sorbid, vanasti tuntud ka vendide nime all, on Saksamaal elav slaavi vähemusrahvas. Nad elavad peamiselt Saksimaal ja Brandenburgis asuvas ajaloolises Lusaatia piirkonnas.

Sorbidel on ainulaadne ajalugu ja kultuur, kasvõi ainuüksi sellepärast, et nad on üks vähestest Lääne-Euroopas allesjäänud slaavi rühmadest. Nad on oma ajaloo jooksul seisnud silmitsi arvukate väljakutsetega, sealhulgas 19. ja 20. sajandi tugevate saksastamispüüdlustega. Vaatamata nendele probleemidele on sorbid suutnud tänaseni säilitada nii üsnagi tugeva identiteeditunde kui ka oma keele ja kultuuri.

Sorbidel on oma keel, mis kuulub lääneslaavi keelte rühma ning on seega tšehhi ja poola keele lähedane sugulaskeel. See jaguneb kaheks põhimurdeks, ülemsorbi ja alamsorbi, kumbki oma kirjakeelse kujuga. Mõlemal keelevormil on Saksamaal ametlik vähemuskeele staatus.

Sorbi kultuur on rikas erinevate traditsioonide, sealhulgas rahvarõivaste, muusika ja tantsu poolest. Üks ehk tuntumaid sorbi kombeid on lihavõttemunade kaunistamine. Kuid sorbidel on ka säilinud suur hulk muid traditsioonilisi käsitöövõtteid, mida tänapäevalgi harrastatakse.

Sorbid on seega ainulaadne vähemusgrupp, kellel on säilinud rikkalik kultuuripärand. Hoolimata oma väikesest arvust ja probleemidest, millega nad on ajaloo käigus silmitsi seisnud, on neil nii oma keel kui ka kultuur vägagi elujõuline ning nad moodustavad omapärase osa Saksamaa mitmekesisest kultuurimaastikust.

Ettekannet sorbidest, nende kultuurist ja ajaloost teeb Axel Jagau TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudist, kelle peamiseks uurimisalaks ongi sorbide keel ja ajalugu.